See aasta oktoobris toimusid kohalikud valimised, mis olid omamoodi erilised. Ammu pole Eesti valimistel näinud säärast võidujooksu, selle eest tuleks tänada muidugi Tallinna valimiskampaaniat ja IRL-i ja Keskerakonda.
Kuid antud valimiskampaania puhul leiab hulganisti propagandale omaseid võtteid, tõenäoliselt kõige rohkem ja peaaegu iga eestlase peas olev lause on: „Savisaare korruptsioon võtab Su perelt 1000 € aastas. Teeme sellele lõpu!“

Kas pole tegemist mitte klassikalise propaganda juhtumiga? Tegemist on konkreetse ja selge sõnumiga, valimiste ajal vähegi meie dimensioonis olev inimene pani kindlasti tähele, et antud sõnumit korrati meeletus mahus. Tegemist on sotsiaal-kultuurilise tehnikaga, mille puhul kasutati pigem stereotüüpide loomist, Keskerakond ja konkreetsemalt isegi Edgar Savisaar kuvati välja kui korrumpeerunud isik. Antud juhul oli eesmärgiks pigem lootus, et sõnum on piisavalt laetud ning inimesi paneb tegutsema just sõna korruptsioon ja 1000€, vähem tähtis pole sõna „Su“, mis tekitab inimestes läheduse tunde – „minu perelt võetakse 1000€“. Propaganda puhul on oluline faktor sõnumi kordamine ning intensiivsus, teiste kommunikaatorite summutamine. Antud juhul võib öelda, et IRL-il õnnestus edukalt summutada Sotsiaaldemokraatliku ja Reformierakonna sõnumid. Üks oluline faktor propaganda puhul on oluline ideoloogiline baas, IRL-i puhul polnud ideoloogiliseks baasiks mitte ainult erakondlik ideoloogia vaid ka rahvuslik ideoloogia, kampaanias kõnetati eestlasi ning venekeelt kõnelevad kodanikud jäid tähelepanuta.
Samas tuleks mainida, et IRL-i agressiivse kampaania puhul jäi minu arvates isiklikult puudu karismaatilisest juhist. Mis on propaganda sotsiaalse tehnika puhul oluline tegur, et kerkiks esile karismaatiline arvamusliider. Paraku ei olnud Niiles-Krossi puhul tegemist minu jaoks karismaatilise isiksusega. Aga rääkides edasi akadeemilisemas võtmes ja analüüsides valimisi, tuleks mainida ka Keskerakonna kampaaniat. Nimelt oli Keskerakonna ja eesotsas Savisaare kampaania puhul näha samuti lihtsustamis võtteid ning nö soundbite’s kõnelemist. Kasutati lihtsaid ning meeldejäävaid lauseid/repliike, nt „Töötab!“
Robert B. Cialdini toob raamatus Mõjustamise psühholoogia välja asjaolu, et inimesed otsivad tihti otseteid. Nimelt valivad inimesed tihti otsuseid langetades nö otsetee, kaalumata ja uurides kõiki aspekte. Seega kasutavad inimesed tihti otsuste langetamisel stereotüüpe, lihtne näide, kelle valiksite, kas mehe või naise kui on vaja otsutada, kes läheb 100kg kangi tõstma. Tõenäoliselt mehe, kuna mehed on ühiskonna stereotüüpide põhjal tugevamad. Kui aga läheneda antud valimistele siis võiks öelda, et IRL-i kuulus valimislause paneb inimesed mõtlema ainult selles lauses olevatele sõnadele ning tihti ei uurita tagamaad. Sama moodi võib öelda Keskerakonna tunnuslause kohta Töötab! Paljud ehk ei mõelnudki, mis töötab ja kas ikka töötab ning seostasid enda jaoks sõna töötab ühiskonnas leviva stereotüüpse kuvandiga, mis on üldiselt positiivne. Seega inimesed kasutasid otseteed ja ei raatsinud süvitsi minna antud väljendi uurimisel.
Antud näide/näited võivad üksi võetuna seletada ehk üht kindlat käitumist, samas aga tuleb arvestada faktiga, et tänapäeva ühiskonnas on informatsiooni liikumine kiire ning isegi kui inimene ei pruugi ise informatsiooni otsida, võib selle keegi teine talle ette anda. Seega peavad kommunikaatorid tegema pidevat tööd, et summutada teiste sõnumid.

Massikommunikatsioon ja propaganda

Sõna propaganda on kasutusel juba alates 17. sajandist, mil nimetati seda inimeste tahtlikuks mõjutamiseks. Kuid aegade jooksul on termin omandanud pigem negatiivse konnotatsiooni. Kuid miks on see nii läinud ning kas tänapäeva inimene, kes elab demokraatlikus riigis, tajub propaganda mõju?
Erilise hoo sai propaganda termin sisse 20. sajandil, seoses Teise maailmasõjaga, mil propaganda muutus väga oluliseks vahendiks võimu säilitamisel. Sellest johtuvalt on tänapäeva inimesele jäänud tihti mulje, et propaganda võtteid „harrastavad“  totalitaarse režiimiga riigid. Siinkohal julgeks vastu vaielda nendele, kes nii arvavad, propagandistlikud võtted on vägagi kasutusel ka erasektoris. Tänapäeval on massi kommunikatsioon jõudsalt arenenud ning kasutusele on tulnud üha uued meediumid, ilmekamaks näiteks on siin internet ning seal olevad sotsiaalvõrgustikud. Samas on meediumid nagu televisioon ning raadio endiselt tähtsad tegijad. Inimeste elu on muutunud järjest mugavamaks, tööd tehakse vähem kui 100 aastat tagasi ning sellest tulenevalt on rohkem vaba aega. Paljud inimesed ei soovi ja tgelelikult ka ei pea ilm tingimata pärast tööd tegelema intellektuaalse tegevusega. Pigem eelistatakse lihtsalt visata diivanile pikali ning vaadata televiisorist midagi meelelahutusliku. Inimesed ei otsi ise informatsiooni vaid ootavad mis neile ette antakse, tekkinud on nö „couch potato“ ajastu.
Just seda kasutavad ära nii ettevõtted, kes saavad oma sõnumid formuleerida reklaamide näol, kus praktiliselt keegi ei saa öelda, mida rääkida või kuidas teha. Antud situatsioon on ettevõtetele täiesti ideaalne olukord, kuidas muidu saaks demokraatlikus riigis otseselt tegeleda inimeste mõjutamisega. Reklaamide käigus üritab aga iga reklaamia luua inimestele uut reaalsust.
Läbi viimaste sajandite on erinevad mõtlejad pakkunud välja erinevaid propaganda seletusi kuid lühidalt võiks öelda, et propaganda eesmärgiks on mõjutada inimeste mõtlemist ja käitumist teatud sotsiaalse küsimuse osas. Propaganda käigus formuleeritakse inimeste sotsiaalset maailma ümber, propagandistliku kommunikatsiooni eesmärgiks on luua inimeste teadvuses uus taju. Siiski pole propaganda mõju kohene vaid pigem pikemaajalisem protsess, mille eesmärgiks peaks olema hilisem nö äkilisem tegutsemine ehk inimesed valmistatakse ette teatud ajamomendil tegutsema äkiliselt. Kuid propaganda käigus kommunikeeritakse lihtsates ning märgilis tähenduslikes diskursustes, oluline polegi siinkohal faktid, ega ratsionaalsed seletused, pigem on oluline ülelihtsustamine (dumbing down). Selline jäme ülelihtsustamine tagab sõnumi parema arusaadavuse, mille eesmärgiks on auditooriumi valmisoleku tõstmine antud sõnumi järgi tegutsema. Näiteks antud välireklaam:

Üks võimalike interpretatsioone oleks: inimestele edastatakse lihtne sõnum "Me hoolime, aga ei märka", millega antakse ühiskonnale siiski pigem positiivne signaal ( me kõik hoolime kuid lihtsalt ei märka), samas on tegemist väga lihtsa sõnumiga.



Propaganda puhul tuuakse välja kolm manipulatsiooni tehnikat: 1) sotsiaal-kultuuriline – põhjustatud sümbolitel ja stereotüüpidel ning baseerub ideoloogial; 2) sotsiaalne – inimesi mõjutatakse läbi sotsiaalsete tegurite, näiteks arvamusliidrite esilekerkimine, kes mõjutavad kodanike arvamust;  ja 3) tehniline – põhineb tsensuuril ning faktide manipuleerimisega, tänapäeval kastutakse kommunikatsioonis ka Spin mõistet, mille puhul on eesmärgiks faktidega manipuleerimine.

Kommunikatsioon võrgustiku ühiskonnas

Kommunikatsioon on mänginud olulist rolli terve inimajaloo vältel, muutunud on kommunikatsiooni vahendavad meediumid. Kommunikatsioon on üks oluline osa võimust, ajaloost on teada mitmeid juhtumeid, kus efektiivne kommunikatsioon on mänginud olulist rolli võimu kindlustamisel või selle haaramisel - propaganda (natsi Saksamaa, NSVL). Kommunikatsiooni ja võimu saab omavahel siduda eelkõige seetõttu, et kommunikeerimise puhul toimub informatsiooni vastuvõtmine, mille käigus inimesed kujundavad oma hoiakud konkreetse teema osas. Kui lähtuda mõne riigi valitsuse seisukohtast siis on nende jaoks vaieldamatult oluline kodanike teatav kontroll. Arvestades fakti, et me elame demokraatlikus ühiskonnas, ei saa valitsus inimesi kontrollida vägivallaga, seega saab kontrolli funktsiooni täita tõhusa kommunikatsiooniga, mis nö toodab reaalsust. See kuidas suudetakse panna inimesed mõtlema, loob normid, mida ühiskonnas järgitakse, mis on valitsusinstitutsioonide eesmärk.
Kuid alati, kus kehtib teise võim, leidub ka jõude, kes üritavad antud võimust vabaneda. Tänapäeval on tekkinud uusi meediume, millest kõige mõjukamaks võiks pidada massimeediat. Oluline on ta eelkõige seetõttu, et antud meediumil on võimalik jõuda suurel hulgal inimesteni. Poliitika, nii Policy kui ka Politics, poolepealt on oluline kujundada inimeste mõttemaailma. Mis annab võimaluse säilitada legitiimsus või siis kasvatada oma toetust. Seega muutub kommunikatsioon meedias äärmiselt oluliseks, iga inimene, kes avaldab arvamust läbi mõne massimeedia kanali, peab arvestama sõnumi mõjuga. Erilist tähelepanu tuleb sõnumi sisule pöörata poliitilistel toimijatel, arvestada tuleb faktiga, et absoluutselt iga sõnavõttu on võimalik tänapäeval talletada. Mida võivad ära kasutada oponendid oma mõju suurendamiseks. Võib väita, et just tänu massikommunikatsioonile on meie ümber, seoses poliitikaga, toimunud mitmed skandaalid. Mis võivad mõjutada inimeste suhtumist nii poliitikutesse kui ka arusaama demokraatiast, inimesed ei usalda poliitikuid - tekivad stereotüübid (kõik poliitikud on valelikud ning mängivad ebaausalt).
Kuid siinkohal kerkib uus küsimus, kas meedia õõnestab poliitika tegemist, avaldades skandaalseid lugusid? Julgeksin arvata, et mitte. Meedia on kõigest vahendaja, seega pigem annab ta ülevaate, milline on reaalsus. Poliitilised toimijad on need, kes avaldavad informatsiooni, mis õõnestab poliitika mainet. Kuigi julgeksin väita, et ilma sellise tundliku informatsiooni avaldamiseta, kerkiksid skandaalid siiski esile. Tänapäeval on tekkinud ajakirjanike kõrvale, kes vahendavad uudiseid, uuriv ajakirjandus. Siiski võiks idealistlikult väita, et meedia pole sellegi poolest see instants, kes õõnestab poliitikat. Kui mängitaks ausat mängu, poleks ka skandaale. Tihti oleme kuulnud, et poliitilised skandaalid "väsitavad", rahvas ning inimesed muutuvad poliitika suhtes ükskõikseks. Siiski ei pruugi see nii olla, alguses sai mainitud võimu ja vastu-võimu, võib juhtuda, et skandaalid hoopis mobiliseerivad aktiivset kodanikkonda. Tulenevalt sellest, luua ka protestiliikumisi jmt.
Kuid mis võimaldab inimestel tänapäeval kiiret reaktsiooni näiteks mõnele vastakale poliitilisele otsusele või skandaalile? Kahtlemata mängib siin tähtsat rolli massimeedia levik, eelkõige Web 2.0 - interneti põlvkond ehk interaktiivne meedia. Mis annab inimestele võimaluse ise luua sisu ning avaldada arvamust. Kuid mõjukaks muudab antud meediumi minu arvates just selle kasutuse ulatus, suur osa inimesi omavad ligipääsu internetile.
Interneti laialdasem kättesaadavus ja sotsiaalvõrgustike populaarsuse plahvatuslik kasv on tekitanud olukorra, kus erinevad valdkonnad põimuvad omavahel järjest enam. Poliitilised toimijad on asunud aktiivselt kasutama erinevaid võimalusi, mida internet neile pakub (sotsiaalvõrgustikud jne). Eesmärgiks on siiski jäänud võimu legitimeerimine ja kasvatamine, interaktiivse meediumi kasutamine loob uued võimalused kuidas suhelda inimestega.

Endast

Alustuseks natuke endast. Olen Riigiteaduste III kursuse tudeng, miks valisin Riigiteadused? Kuna mind on alati huvitanud poliitika ning ühiskondlikud protsessid laiemalt, leidsin, et antud eriala on just see, mis annab need teadmised. Kandideerisin ka Tallinna Tehnika Ülikooli Avaliku halduse erialale kuid viimasel hetkel sai tehtud valik Riigiteaduste kasuks, eelkõige seetõttu, et Avalik haldus tundus liiga kitsas valdkond, kuna pole enda jaoks veel päris kindlalt selgeks teinud kuhu pärast bakalaureust edasi minna. Seega tundus Riigiteaduste eriala natuke laiema spektriga - natuke siit, natuke sealt.
Lisaks ülikoolis õppimisele olen ka aktiivne Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige k.a Noored Sotsiaaldemokraadid (edaspidi NS) - ligi 5 kuud. Sotsiaaldemokraadid on maailmavaate poolest südamelähedased olnud pikemat aega kuid puudus otsustavus liitumaks. Tõuke liitumiseks andis sõbranna soovitus, kes plaanis ka ise liituda. Antud asja tegi huvitavaks just tegevused, mida läbi NS teha saab, erinevad koolitused jne. Kuna minu erakonnaga ja NS liitumine jäi vahetult enne valimisi, otsustasin aidata Türi valla sotsiaaldemokraate ning kandideerida kohalikel valimistel. Kuigi valituks ma ei osutunud ning volikokku ei pääsenud, hindan omandatud kogemust kõrgelt. Sai isiklikult nähtud, kuidas tehakse kampaaniat, mis toimub organisatsiooni sees jne.

Aine Kommunikatsioon ja ühiskond saigi võetud just seetõttu, et saaks uusi teadmisi, kuidas peaks toimima tõhus kommunikatsioon erinevate ühiskonna toimijate vahel. Antud hetkel olen NS Järvamaa klubi esimees ning sellest johtuvalt on äärmiselt oluline omandada teadmisi kommunikatsiooni alal. Ilma tõhusa kommunikatsioonita ei saa organisatsioon toimida. Blogi pole ma varem pidanud kuid leian, et õppejõu poolt on tegemist hea otsusega - võib-olla polekski kunagi blogi kirjutama hakanud. Ja kes teab, ehk hakkab meeldima ka. Kuigi üldiselt eelistan isikutevahelist kommunikatsiooni (interpersonal communication) ehk vahetut suhtlemist, näiteks Facebooki konto omanik olen ligi 6 kuud, mõistan erinevate kommunikatsiooni kanalite tähtsust. Antud kursuselt loodan omandada praktilis teadmisi tõhusa kommunikatsiooni alal.

Kui kellelgi on tekkinud küsimusi siis küsige julgelt;)!

Jõud kõigile teistele blogijatele!