See aasta oktoobris toimusid kohalikud valimised, mis olid omamoodi erilised. Ammu pole Eesti valimistel näinud säärast võidujooksu, selle eest tuleks tänada muidugi Tallinna valimiskampaaniat ja IRL-i ja Keskerakonda.
Kuid antud valimiskampaania puhul leiab hulganisti propagandale omaseid võtteid, tõenäoliselt kõige rohkem ja peaaegu iga eestlase peas olev lause on: „Savisaare korruptsioon võtab Su perelt 1000 € aastas. Teeme sellele lõpu!“

Kas pole tegemist mitte klassikalise propaganda juhtumiga? Tegemist on konkreetse ja selge sõnumiga, valimiste ajal vähegi meie dimensioonis olev inimene pani kindlasti tähele, et antud sõnumit korrati meeletus mahus. Tegemist on sotsiaal-kultuurilise tehnikaga, mille puhul kasutati pigem stereotüüpide loomist, Keskerakond ja konkreetsemalt isegi Edgar Savisaar kuvati välja kui korrumpeerunud isik. Antud juhul oli eesmärgiks pigem lootus, et sõnum on piisavalt laetud ning inimesi paneb tegutsema just sõna korruptsioon ja 1000€, vähem tähtis pole sõna „Su“, mis tekitab inimestes läheduse tunde – „minu perelt võetakse 1000€“. Propaganda puhul on oluline faktor sõnumi kordamine ning intensiivsus, teiste kommunikaatorite summutamine. Antud juhul võib öelda, et IRL-il õnnestus edukalt summutada Sotsiaaldemokraatliku ja Reformierakonna sõnumid. Üks oluline faktor propaganda puhul on oluline ideoloogiline baas, IRL-i puhul polnud ideoloogiliseks baasiks mitte ainult erakondlik ideoloogia vaid ka rahvuslik ideoloogia, kampaanias kõnetati eestlasi ning venekeelt kõnelevad kodanikud jäid tähelepanuta.
Samas tuleks mainida, et IRL-i agressiivse kampaania puhul jäi minu arvates isiklikult puudu karismaatilisest juhist. Mis on propaganda sotsiaalse tehnika puhul oluline tegur, et kerkiks esile karismaatiline arvamusliider. Paraku ei olnud Niiles-Krossi puhul tegemist minu jaoks karismaatilise isiksusega. Aga rääkides edasi akadeemilisemas võtmes ja analüüsides valimisi, tuleks mainida ka Keskerakonna kampaaniat. Nimelt oli Keskerakonna ja eesotsas Savisaare kampaania puhul näha samuti lihtsustamis võtteid ning nö soundbite’s kõnelemist. Kasutati lihtsaid ning meeldejäävaid lauseid/repliike, nt „Töötab!“
Robert B. Cialdini toob raamatus Mõjustamise psühholoogia välja asjaolu, et inimesed otsivad tihti otseteid. Nimelt valivad inimesed tihti otsuseid langetades nö otsetee, kaalumata ja uurides kõiki aspekte. Seega kasutavad inimesed tihti otsuste langetamisel stereotüüpe, lihtne näide, kelle valiksite, kas mehe või naise kui on vaja otsutada, kes läheb 100kg kangi tõstma. Tõenäoliselt mehe, kuna mehed on ühiskonna stereotüüpide põhjal tugevamad. Kui aga läheneda antud valimistele siis võiks öelda, et IRL-i kuulus valimislause paneb inimesed mõtlema ainult selles lauses olevatele sõnadele ning tihti ei uurita tagamaad. Sama moodi võib öelda Keskerakonna tunnuslause kohta Töötab! Paljud ehk ei mõelnudki, mis töötab ja kas ikka töötab ning seostasid enda jaoks sõna töötab ühiskonnas leviva stereotüüpse kuvandiga, mis on üldiselt positiivne. Seega inimesed kasutasid otseteed ja ei raatsinud süvitsi minna antud väljendi uurimisel.
Antud näide/näited võivad üksi võetuna seletada ehk üht kindlat käitumist, samas aga tuleb arvestada faktiga, et tänapäeva ühiskonnas on informatsiooni liikumine kiire ning isegi kui inimene ei pruugi ise informatsiooni otsida, võib selle keegi teine talle ette anda. Seega peavad kommunikaatorid tegema pidevat tööd, et summutada teiste sõnumid.