Massikommunikatsioon ja propaganda
Sõna propaganda on kasutusel juba alates 17. sajandist, mil
nimetati seda inimeste tahtlikuks mõjutamiseks. Kuid aegade jooksul on
termin omandanud pigem negatiivse konnotatsiooni. Kuid miks on see nii läinud
ning kas tänapäeva inimene, kes elab demokraatlikus riigis, tajub propaganda mõju?
Erilise hoo sai propaganda termin sisse 20. sajandil, seoses Teise maailmasõjaga, mil propaganda muutus väga oluliseks vahendiks võimu säilitamisel. Sellest johtuvalt on tänapäeva inimesele jäänud tihti mulje, et propaganda võtteid „harrastavad“ totalitaarse režiimiga riigid. Siinkohal julgeks vastu vaielda nendele, kes nii arvavad, propagandistlikud võtted on vägagi kasutusel ka erasektoris. Tänapäeval on massi kommunikatsioon jõudsalt arenenud ning kasutusele on tulnud üha uued meediumid, ilmekamaks näiteks on siin internet ning seal olevad sotsiaalvõrgustikud. Samas on meediumid nagu televisioon ning raadio endiselt tähtsad tegijad. Inimeste elu on muutunud järjest mugavamaks, tööd tehakse vähem kui 100 aastat tagasi ning sellest tulenevalt on rohkem vaba aega. Paljud inimesed ei soovi ja tgelelikult ka ei pea ilm tingimata pärast tööd tegelema intellektuaalse tegevusega. Pigem eelistatakse lihtsalt visata diivanile pikali ning vaadata televiisorist midagi meelelahutusliku. Inimesed ei otsi ise informatsiooni vaid ootavad mis neile ette antakse, tekkinud on nö „couch potato“ ajastu.
Just seda kasutavad ära nii ettevõtted, kes saavad oma sõnumid formuleerida reklaamide näol, kus praktiliselt keegi ei saa öelda, mida rääkida või kuidas teha. Antud situatsioon on ettevõtetele täiesti ideaalne olukord, kuidas muidu saaks demokraatlikus riigis otseselt tegeleda inimeste mõjutamisega. Reklaamide käigus üritab aga iga reklaamia luua inimestele uut reaalsust.
Läbi viimaste sajandite on erinevad mõtlejad pakkunud välja erinevaid propaganda seletusi kuid lühidalt võiks öelda, et propaganda eesmärgiks on mõjutada inimeste mõtlemist ja käitumist teatud sotsiaalse küsimuse osas. Propaganda käigus formuleeritakse inimeste sotsiaalset maailma ümber, propagandistliku kommunikatsiooni eesmärgiks on luua inimeste teadvuses uus taju. Siiski pole propaganda mõju kohene vaid pigem pikemaajalisem protsess, mille eesmärgiks peaks olema hilisem nö äkilisem tegutsemine ehk inimesed valmistatakse ette teatud ajamomendil tegutsema äkiliselt. Kuid propaganda käigus kommunikeeritakse lihtsates ning märgilis tähenduslikes diskursustes, oluline polegi siinkohal faktid, ega ratsionaalsed seletused, pigem on oluline ülelihtsustamine (dumbing down). Selline jäme ülelihtsustamine tagab sõnumi parema arusaadavuse, mille eesmärgiks on auditooriumi valmisoleku tõstmine antud sõnumi järgi tegutsema. Näiteks antud välireklaam:
Üks võimalike interpretatsioone oleks: inimestele edastatakse lihtne sõnum "Me hoolime, aga ei märka", millega antakse ühiskonnale siiski pigem positiivne signaal ( me kõik hoolime kuid lihtsalt ei märka), samas on tegemist väga lihtsa sõnumiga.
Propaganda puhul tuuakse välja kolm manipulatsiooni tehnikat: 1) sotsiaal-kultuuriline – põhjustatud sümbolitel ja stereotüüpidel ning baseerub ideoloogial; 2) sotsiaalne – inimesi mõjutatakse läbi sotsiaalsete tegurite, näiteks arvamusliidrite esilekerkimine, kes mõjutavad kodanike arvamust; ja 3) tehniline – põhineb tsensuuril ning faktide manipuleerimisega, tänapäeval kastutakse kommunikatsioonis ka Spin mõistet, mille puhul on eesmärgiks faktidega manipuleerimine.
Erilise hoo sai propaganda termin sisse 20. sajandil, seoses Teise maailmasõjaga, mil propaganda muutus väga oluliseks vahendiks võimu säilitamisel. Sellest johtuvalt on tänapäeva inimesele jäänud tihti mulje, et propaganda võtteid „harrastavad“ totalitaarse režiimiga riigid. Siinkohal julgeks vastu vaielda nendele, kes nii arvavad, propagandistlikud võtted on vägagi kasutusel ka erasektoris. Tänapäeval on massi kommunikatsioon jõudsalt arenenud ning kasutusele on tulnud üha uued meediumid, ilmekamaks näiteks on siin internet ning seal olevad sotsiaalvõrgustikud. Samas on meediumid nagu televisioon ning raadio endiselt tähtsad tegijad. Inimeste elu on muutunud järjest mugavamaks, tööd tehakse vähem kui 100 aastat tagasi ning sellest tulenevalt on rohkem vaba aega. Paljud inimesed ei soovi ja tgelelikult ka ei pea ilm tingimata pärast tööd tegelema intellektuaalse tegevusega. Pigem eelistatakse lihtsalt visata diivanile pikali ning vaadata televiisorist midagi meelelahutusliku. Inimesed ei otsi ise informatsiooni vaid ootavad mis neile ette antakse, tekkinud on nö „couch potato“ ajastu.
Just seda kasutavad ära nii ettevõtted, kes saavad oma sõnumid formuleerida reklaamide näol, kus praktiliselt keegi ei saa öelda, mida rääkida või kuidas teha. Antud situatsioon on ettevõtetele täiesti ideaalne olukord, kuidas muidu saaks demokraatlikus riigis otseselt tegeleda inimeste mõjutamisega. Reklaamide käigus üritab aga iga reklaamia luua inimestele uut reaalsust.
Läbi viimaste sajandite on erinevad mõtlejad pakkunud välja erinevaid propaganda seletusi kuid lühidalt võiks öelda, et propaganda eesmärgiks on mõjutada inimeste mõtlemist ja käitumist teatud sotsiaalse küsimuse osas. Propaganda käigus formuleeritakse inimeste sotsiaalset maailma ümber, propagandistliku kommunikatsiooni eesmärgiks on luua inimeste teadvuses uus taju. Siiski pole propaganda mõju kohene vaid pigem pikemaajalisem protsess, mille eesmärgiks peaks olema hilisem nö äkilisem tegutsemine ehk inimesed valmistatakse ette teatud ajamomendil tegutsema äkiliselt. Kuid propaganda käigus kommunikeeritakse lihtsates ning märgilis tähenduslikes diskursustes, oluline polegi siinkohal faktid, ega ratsionaalsed seletused, pigem on oluline ülelihtsustamine (dumbing down). Selline jäme ülelihtsustamine tagab sõnumi parema arusaadavuse, mille eesmärgiks on auditooriumi valmisoleku tõstmine antud sõnumi järgi tegutsema. Näiteks antud välireklaam:
Propaganda puhul tuuakse välja kolm manipulatsiooni tehnikat: 1) sotsiaal-kultuuriline – põhjustatud sümbolitel ja stereotüüpidel ning baseerub ideoloogial; 2) sotsiaalne – inimesi mõjutatakse läbi sotsiaalsete tegurite, näiteks arvamusliidrite esilekerkimine, kes mõjutavad kodanike arvamust; ja 3) tehniline – põhineb tsensuuril ning faktide manipuleerimisega, tänapäeval kastutakse kommunikatsioonis ka Spin mõistet, mille puhul on eesmärgiks faktidega manipuleerimine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar