Avaliku sfääri võimekus

Nagu juba varem olen maininud, on kommunikatsioon seotud äärmiselt laia ühiskonna osaga. Kaasa arvatud ka sotsiaalsete väärtustega sh eetika ja moraaliga. Suurt rolli mängib kommunikatsioonis avalik sfäär, kus arutletakse avalike asjade üle. Avalik sfäär on omandamas demokraatlikus ühiskonnas järjest olulisemat rolli, antud rolli kasvamise üheks põhjuseks võiks minu arvates pidada just uute kommunikatsiooni vahendite esilekerkimist – internet (sotsiaalvõrgustikud). Kuigi enne interneti laialdast levikut ei puudunud avalik sfäär ning kommunikatsioon toimis endiselt, ei võimaldanud interneti laialdane puudumine sedavõrd kiiret kommunikatsiooni nagu tänapäeval. Ja mis veelgi olulisem, sedavõrd interaktiivset kommunikatsiooni. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on kodanikel võimalik avaldada arvamust avalikel teemadel, järjest enam näeme just avalikust arutelust alguse saavaid protestilaineid, kodanike mobiliseerimist jne. Sellised ühiskondlikud/sotsiaalsed protsessid on kujunemas olulisteks näiteks uute seaduste ja normide kehtestamisel. Antud sotsiaalsed protsessid on saanud võimalikuks demokraatlikus ühiskonnas, kus kodanikel on võimalus osaleda vabas kommunikatsioonis ning arutleda. Julgen väita, et vaba kommunikatsioon ning sotsiaalsete toimijate omavaheline arutelu toob ühiskonnas endaga kaasa innovatsiooni, läbi mille muutuvad meie seadused ning normid jne. Nagu juba öeldud, on innovatsiooni eelduseks vaba kommunikatsioon, mille käigus saavad kodanikud vahetada mõtteid. Vaba kommunikatsiooni juures tuleks tähelepanu pöörata ka ühiskonnas toimivatele institutsioonidele. Antud korrelatsioon seisneb selles, et institutsioonid panevad paika lubatud kommunikatsiooni normid/õigused. On raske ette kujutada, et mõnes totalitaarses riigis toimuks innvotasioon ja normide areng läbi avaliku sfääri, näiteks Põhja-Koreas, samas on vaba kommunikatsiooni lubamine kerge ülesanne kuid keelustamine äärmiselt raske kui mitte võimatu.

Vaba kommunikatsioon aitab kindlustada domineerimisest prii kommunikatsiooni (O’Mahoney 2013), Põhja-Koreas valitsev eliidi domineerimine toimub ka näiteks kommunikatsiooni protsessis (propaganda, mis ülistab riiki ning edastab vaid enda poolse „tõe“). Avalikus sfääris suurenenud arutelu ning ühiskondlike normide teisenemine saab võimalik olla vaid õigussüsteemi toetusel, nimelt peab õigussüsteem toetama uute väärtuste teket nende seadusteks muutmisega. Mis tõstatab omakorda küsimuse sellest, kui edukalt kommunikeerivad omavahel kodanikud ja riik või selle poliitiline eliit, kes omab suurt rolli poliitikakujundamises/agenda setting. Kui poliitilised toimijad ei suuda õigeaegselt reageerida avalikus sfääris toimuvatele muutustele võib ühiskonna tasakaal kõikuma lüüa. Seda illustreerivad erinevad protestiaktsioonid, ühe näitena võiks siinkohal tuua nirgifarmide kehva seisu, mille tõttu kannatasid farmis peetavad loomad. Antud teema tõusis avalikus sfääris arutellu, mille käigus tuli välja õigussüsteemi suutmatus reageerida ühiskonnas valitsevale moraalile – loomi tuleks kohelda „inimväärselt“. Antud küsimuse osas algatati aktsioon, kus koguti allkirju nirgifarmide keelustamiseks Eestis, antud näide on tõestuseks sellele, et avalikus sfääris aset leidvad arutelud on võimelised tooma poliitikakujundamisse uusi teemasid. Muutused diskursustes ja protseduurides, rekonstrueerib pidevalt omavahelisi suhteid demokraatlike institutsioonide ja sotsiaalse keskkonna vahel (O’Mahoney 2013).