Foto 1.

 Antud juhul on näha, et inimene rahuldab oma esmaseid vajadusi, ostes toitu (Foto 1.). Samas võiks tänapäeva toiduvalikut iseloomustades, et sellise külluse juures ei ole enam tegemist esmaste vajaduste täitmisega. Tegemist on pigem iha rahuldamisega. Võin julgelt väita, et toiduaine valik on ammu ületanud need mõõtmed, mis mahuks kirjeldama esmaste vajaduste täitmist. On ju toiduainetööstuse puhul tegemist kõrgeima keemiaga, mida kasutatakse ära näiteks maitsemeelte stimuleerimiseks, toidulisandid, mis annavad tugevama maitse, toiduvärvid, mis muudavad toidu atraktiivsemaks jne. Antud juhul võiks taolised võtted meelitada ostjaid tegema nö "suggestion impulse buying". Mille käigus teeb indiviid otsuse toode osta nähes seda esimest korda (Stern 1962). Seega peab tootel olema teatud visuaalne sütik, mis sunnib inimest antud toodet ostma.

Foto 2.

Ka järgmisel juhul (Foto 2.) võiks kirjeldada inimeste käitumist läbi impulsiivse ostu teooria. Antud juhul tuleb kõnealla "planned impulse buying" ehk siis planeeritud impulsiivne ost. Teooria kohaselt teevad indiviidid oma tarbija valikud lähtudes näiteks mõnest kampaaniast, soodustusest (Stern 1962). Kõrval oleval pildil on näha uue Selveri avamine, mille puhul olid paljud tooted soodsa hinnaga. Tuleb tunnistada, et antud pilt ei anna küll täies mahus edasi tunglemist kuid võin kinnitada, et see oli piisavalt suur.

Foto 3.

Reklaam on äärmiselt oluline faktor tänapäeva ühiskonnas, kui vaadata ettevõtjate ja tootjate poole pealt. Erinevaid tooteid on sadu ning valik seetõttu keeruline, seega peavad tootjad suutma eristuda. Antud fotol (Foto 3.) on näha, et Selver on kasutusele võtnud interaktiivsema reklaami, minu arvates on tegemist eesmärgiga tekitada tugevad ja selged assotsatsioonid seoses Selveriga, kauplusekett püüab kommunikatsiooni protsessis eristuda teistest - konkurentidest.